Ära unusta naeratada, hingata ja unistada!

Veel nädal tööd ja ongi suvepuhkus käes, aga juba mõtlen, et mida kõike ma puhkuse ajal teen. Olen selline, kes teeb endale töödest nimekirja, kui ülesanded üle pea hakkavad kasvama, sest küll on hea tehtud tegemistele kriips peale tõmmata. Nüüd võtsin paberi ette ja hakkasin kirjutama ja kirjutasin ja kirjutasin ja päris pikk nimekiri tuli. Avasin sahtleid ja kappe, et ikka kõik asjad tehtud saaks, sest ütlemata palju asju on kas aja puudusel, vaikuse puudusel, ruumi puudusel või suisa nende kolme puudusel tegemata jäänud. Terve kuu aega ikkagi puhkust ja vaba aega!

Sõbranne alustas puhkust ja kirjutas mulle, et võtab puhkuselt viimast. Appi, mõtlesin mina, vaadates oma nimekirja, ma võtan ka puhkuselt veel rohkem kui viimast. Kas ma organiseerin endale sellise puhkuse, et pärast puhkust oleks veel nädal puhata vaja!

Töökaaslane jäi puhkusele ja soovis kõigile ilusat suvevaheaega. Seda meenutades ja oma nimekirja vahtides tõdesin, et nii jääb tõesti suvi vahele ja suveaeg läinud.

Mis see puhkus siis üldse on? Vaba aeg ehk! Aga millest vaba aeg? Lugedes raamatut on see raamatulugemiseaeg, reisides on see reisimiseaeg, marju korjates on see marjakorjamiseaeg jne.

Proovin uuesti!

Mis on puhkus? Teed selliseid asju mis meeldib teha! Ja õige ütelus, aga töö lastega meeldib ka mulle, pakub pinget ja rõõmu vahelduvalt. Muidu ma seada ei teeks. Siit järgmine küsimus, mis on töö? Sahtlite koristamine on töö ja isegi päikese võtmine ja ujumine on töö ja heegeldamine ja… No jah, kuidas võtta!

Mõtestasin uuesti enda jaoks lahti sõna puhkus. Minu jaoks puhkus on kui ma saan teha asju sellises järjekorras ja sellisel ajal ja kiirusel mis mulle parajasti sobib. Puhkus on kohustuste- ja kellajavaba aeg oma soovide rahuldamiseks. Vaatasin uuesti üle oma nimekirja ja otsustasin, kui suvi puhkab, siis puhkan ka mina. Esitasin endale küsimuse iga tegevuse kohta, kas ma tahan seda teha ja kui tuli siiras EI siis tõmbasin kriipsu peale. Ma tõmbasin maha pea pooled nn. kohustused. Tõmbasin kriipsu peale ka suurkoristusele ja mõtlesin, et kui uksel tuleb tolmurull vastu, naeratan ja panen ta taskusse. Tegelikult lohutan ennast ka sellega, et tulevad ette mõned vihmased ilmad, kus toas hea pusida ja sahtleid korrastada.

Ma jätsin oma nimekirja tõeliselt sellised asjad, mis mul juba praegu näpud sügelema ja silmad kiirgama panevad.

Samas kirjutasin oma nimekirja lõppu veel

ÄRA UNUSTA HINGATA,

ÄRA UNUSTA NAERATADA,

ÄRA UNUSTA UNISTADA!

Päikselist suve soovides Ülle London