Eesti keelt õpetada tundus asjade loomuliku käiguna.
Eesti Kool Hollandis tegutseb juba alates 2007. aastast. Ja nagu ikka on eesmärgiks laste eesti keele oskuse arendamine ja säilitamine, läbi pereürituste, koosviibimiste ning kultuurisündmuste tähistamisega.
Emakeel ei arene ega säili iseenesest, vaid seda peab hoidma oma peres tähtsal kohal. Koos vanemate ja lastega aitavad emakeelt vormida ja lõbusamaks muuta just kõikvõimalikud huvi- ning pühapäevakoolid, koos neid juhendavate õpetajatega.
Minu tänane vestluskaaslane on Margit Tera, kes elab ja töötab Hollandis.
Anna väike ülevaade kuidas Hollandis on emakeele õpe ja selle toetamine riiklikult tagatud.
Hollandis ei ole koolides emakeele õpet ning riik ei tee emakeele hoidmise tagamiseks pingutusi. Riigis on seetõttu tekkinud palju pühapäevakoole, kus erinevate kultuuride esindajad oma tegevusi läbi viivad ning keelt õpetavad. Ruumides, kus meiegi tegutseme, on veel Rumeenia, Soome ning Poola kogukondade koolid. Emakeele õppe võimalus on ainult Euroopa Koolides õppivatel lastel, kui sama emakeelt räägib palju lapsi.
Kuidas sattusid sina eesti keel õpetama ja mis oli tõukeks?
Olin juba mitu aastat Hollandis elanud ning tasapisi kohalike eestlastega tutvust teinud, kui emade grupil tuli mõte asutada Eesti Kool. Sel ajal oli kontaktide vahetamiseks Orkuti portaal ning Hollandi eestlastel oli seal aktiivne grupp ning korraldati ka kokkusaamisi. Kooli asutavad emad postitasid üleskutse, kus otsiti eesti kooli õpetajaid. Loomulikult reageerisin ma üleskutsele kohe, sest olin Eestis õpetajahariduse omandanud ning välismaal eesti keelt õpetada tundus asjade loomuliku käiguna.
Kaua oled seda juba teinud ja kui tähtsaks sa oma tööd eesti keele hoidjana pead?
Olen kooli juures tegev olnud alates selle algusaastast, 2007. Eesti koolide ning mänguringide tegevus on oluline eesti keele ning meele hoidmisel ning kultuuri edasiandmisel järgmistele põlvedele. Võibolla ei olegi nii oluline, mida koolis täpselt õpitakse, kõige tähtsam on selle regulaarne toimumine ning peredele võimaluse pakkumine. Kool on oluline kokkusaamiskoht kõikidele pereliikmetele. Hollandis on jälle käima läinud ka eesti keele kui võõrkeele kursus täiskasvanutele kus on 15 usinat õppijat.
Missugune on sinu haridus ja palju pead sa enda teadmisi täiendama?
Olen Eestis õppinud algklassideõpetajaks ja töötan nüüd ka Hollandis õpetajana. Haridussüsteemid on küll erinevad aga õpetamise põhiprintsiibid on ikkagi sarnased ning laste lemmik õppeviis on ikkagi mäng. Kuna igapäevaselt eesti keeles ei suhtle, tunnen, et sõnavara jääb järjest kitsamaks ning õigekirjareeglid vajavad pidevat meeldetuletamist.
Kirjelda oma tegevusi laste ja nende vanematega.
Meil on Hollandis 1 kord kuus koolipäev, mille jooksul on lastel vanuse gruppides erinevad tunnid: eesti keel, muusika, liikumine, pärimusõpetus, loovusõpetus. Tundides saab tutvuda ka rahvatantsu ja rahvamuusikaga ning õppida ringmänge ja seltskonnatantse.
Vähemalt kord aastas kutsume külla teatritrupi, et peredele eestikeelset teatrielamus pakkuda ning lastevanematele oleme organiseerinud loenguid, filmilinastusi ja raamatu tutvustusi.
Ma leian, et eesti koolide ülesandeks on ka Eesti kultuuri tutvustamine ning selle kättesaadavaks muutmine laste jaoks, kes Eestis üles ei kasva. Meie kooli 12 tegevusaasta jooksul oleme igal aastal üritanud külla kutsuda teatrietendusi, muusikat, Eesti autoreid ning kultuuritegelasi. Oleme korraldanud Emakeelepäevi lastevanematele ja kooli 5. sünnipäeva tähistasime koos Andrus Kivirähuga ning 10. aastapäeva koos Lottega. Loomulikult täname selliste võimaluste eest ka Eesti Instituuti!
Natuke endas veel
Hollandis on kohalike eestlaste loodud naisrahvatantsurühm Tuuletütred, mille uhke liige ma olen. Saime just ka teada, et oleme suvel Tantsupeole oodatud ning oleme sellest väga põnevil.
Aitäh Margit tutvustamast ennast ja Eesti Kooli Hollandis.
Edu sulle, vanematele ja lastele emakeele avastamisel.
Tervitades Ülle!