Järjepidevus on väga oluline, sest tihti unustatakse selles vanuses oma juurtega tegelemine.

Aasta on alanud ja läheb täiskäigul edasi. Uued plaanid, mõtted ja toimetamised ootavad ukse taga oma aega. Vaatan enda ümber ja enda sisse ka, et kuhu see aeg kaob, aga päris selget vastust pole saanud. Lohutan ennast mõttega, et mul ongi palju plaane mida realiseerida ja kõike korraga ei jõua! Aga kui mina oma plaane ei teosta, siis ei tee seda keegi ehk maakeeli öeldes võta otsast kinni ja hakka tegema!

Lubasin sulle tutvustada väliseesti õpetajaid ja kuidas on korraldatud emakeele õpe ühes või teises riigis. Nüüd on järgmine intervjuu valmis ja selle aasta esimene lubadus täidetud!

 

             Tutvustan sulle täna Taanis elavat ja töötavat õpetajat Mae Veskis Hove.

Sina õpetad eesti keelt täiskasvanutele. Milline on sinu haridustee ja mis pani sind Taanis eesti keelt õpetama?

Olen hariduselt Tartu Ülikooli magistrikraadiga inglise filoloog/inglise keele õpetaja. Eesti keele õpetamise osas olen end juba aastaid täiendanud Haridusministeeriumi ja Eesti Instituudi poolt korraldatud suvekursustel. 2010. a. novembris tunnustas Eesti Välisministeerium kodanikupäeva puhul mind kui rahvadiplomaatia esindajat tänukirjaga aktiivse eestluse hoidmise ja säilitamise eest Taanis. Mul on ka mitmeaastane varasem kogemus eesti keele õpetamisel täiskasvanud taanlastele. Aastatel 2003-2006 korraldas kursusekeskus Baltisk Oplysnings Forbund täiskasvanud taanlastele eesti keele kursusi ning kord nädalas käisin seal õpetamas.

Olen Kopenhaageni Eesti Pühapäevakooli rajaja ning sealne õpetaja 17. õppeaastat järjest. Eesti koolidest olen ainus õpetaja, kes nii kaua on samade õpilastega tegelnud. Õpilased pärinevad taani-eesti segaperedest ning neid on neli: kaks noormeest on 22-aastased, üks neiu 20-aastane ja üks noormees 18-aastane. Õpilasi on küll vähe, kuid nende omapära on selles, et nad on eesti keele õppimisega tegelnud alates 6. eluaastast ja jätkavad kord kuus ka nüüd, täiskasvanutena. Hiljuti alustasin uue grupiga ja õpetan kolmele Taani noormehele eesti keelt, kel on eestlannadest elukaaslased ning kohaks ikka Kopenhaageni Eesti Pühapäevakool.

Järjepidevus on väga oluline, sest tihti unustatakse selles vanuses oma juurtega tegelemine. Kopenhaageni Pühapäevakool on aga hea näide sellest, et õige lähenenemisviisiga noortele ning tuginedes nende omavahelisele suhtlusringile on võimalik huvi säilitada ja eesti keele täiendamisega tegelda ka täiskasvanueas. Rahvuskaaslaste programm ei toeta üle 19-aastaste õpilaste õpetamist, seega olen viimastel aastatel õpetanud vabatahtlikuna ja tasuta. Küll aga toetab Rahvuskaaslaste Programm mu osalemist emakeelepäevadel, mis annab võimaluse end täiendada.

Kuidas leiavad sind üles inimesed kes soovivad eesti keelt õppida? Palju neid on ja mis on õppimise põhjuseks?

 Olen läbi aastate andnud eesti keele eratunde eelkõige Taani meestele, kes on eestlannadega abielus ning kes soovisid algteadmisi eesti keeles. Samuti käis paar aastat tagasi eratundides saksa rahvusest naine, keda huvitas eesti keel Lilleoru kogukonna ja sealse alternatiivse õpetuse pärast. 2017.a. kevadel andsin aga eesti keele tunde praegusele Taani saadikule Eestis, käies kord nädalas Välisministeeriumis teda õpetamas.

 Eesti keelt õpetan ma oma põhitöö kõrvalt ja ise ma oma tegevusele eriti reklaami pole teinud. Mind on üles leitud interneti tee ja eestlaste üritustel või on Eesti saatkond soovitanud. Kuna olen keeleinimene ning taanlastel oli vajadus eesti keele õppe järele, siis hakkasingi sellega vaikselt tegelema. Inglise keele õpetamist ma Taanis praktiliselt rakendanud pole, küll olen aga õpetanud vene keelt täiskasvanud taanlastele aastatel 1994-1996. Keele õpetamine huvitab mind ning minu arust on lihtsam õpetada täiskasvanuid, kuna nad näitavad üles teadlikku huvi.

Aitäh Mae ja kohtumiseni.

Tervitades Ülle.