Mõne kingituse puhul tekib küsimus, kui tänulik ma pean olema!

Jõulud möödas ja uus aasta alanud. Tunneme rõõmu olnust ja praegusest. Tunneme rõõmu kinkimisest ja kingitustest.

Kas ikka tunneme!

Paljudes testides on küsimus: Kas teiel meeldib kinkida või kingitusi saada?

Miks seda ikkagi küsitakse?

Kas sul on tulnud ette mõnda kingitust avades sellist kihelevat tunnet, et kui tänulik peaks sellise kingituse eest olema. Kas naeratus ja aitäh on ikka piisav? Kas peaks hiljem veel kord tänama ja kingitust (kinkijat ennast)kiitma? Kas kingituse teistele näitamine on kiitus kinkijale või hoopis endale ega tundu eputamisena. Kui palju kas küsimusi võib veel esitada?

Mulle meeldib kingitusi saada samapalju kui kinkida. Kuna teen ise väiksel määral näputööd, siis on kingituse väljamõtlemine ja teostamine on ise juba mõnus tegevus. Pealegi olen aastatega saanud oma sõbrad niikaugele, et nad püüavad ka mulle midagi isetehtud kinkida.

Las olla need kingitused seal, kus sa nad panid.

Aga…

kui palju oled sa mõelnud ja tänulik olnud iseendale, et valisid just SELLE elukutse.

Pedagoog: suures või väiksemas majas, nooremad või vanemad lapsed, see oli sinu kutse. Mina olen küll endale tänulik, et sellise töö valisin, tõeline kingitus endale pea terveks eluks.

Kuidas sul, ma tean et valitud eriala pole kerge, aga kui mõtled, siis kindlasti on igal päeval oma naeratus, päikseline rõõmuhetk kas kaastöötajate silmis või õpilase suunurgas. See ongi kingitus ja tänu!

Head uut aastat koos õppimise ja õpetamise säraga!

Tervitades Ülle!