Suurem osa meie tööst käibki raamatuid tuhlates…

Suur seljakott seljas ja põsed käimisest roosakad, just nii astub Evelyn uksest sisse. Minu küsimise peale, et kuidas sa jõuad ja kas raske pole, ta ainult naeratab ja teatab, et kõik materjal peab ju kaasas olema.

Täna saate lugeda ja tutvuda Rootsis elava ja töötava emakeele õpetaja Evelyn Pajuga.

1.  Mis oli see tõuge, mis pani sind Rootsis Eesti keelt õpetama, tegutsema?  Kaua oled seda tööd teinud?                                      Kui tähtsaks sa seda tööd pead, aga lapsevanemad, lapsed?

Paljud, kes kolivad Rootsi ja neil kindlat töökohta ees ootamas pole, hakkavad esmalt kontaktsidemeid looma läbi kohalike eesti organisatsioonide.

Esmalt leidsin tee Stockholmi Eesti Huvikoolini, kus õpetasin mudilastele laulmist. Sealt edasi liikusin Stockholmi Eesti Kooli abiõpetajaks, plokkflöödiõpetajaks ja pikapäevakodu personaliks. Järgnes eesti keele õpetamine Stockholmi erinevates piirkondades ja viimast olen teinud umbes 2 aastat.

Emakeeleõpe on võõrsil olles tähtis, et laps saaks aru oma juurtest ning mõistaks identiteeti. Lapsevanemad on enamasti väga toetavad ja entusiastlikud emakeele õppe suhtes. Tihti on see ainukene võimalus, kus laps ennast eesti keeles laiemalt väljendab, kuna kodune keel kipub tihti olema välismaise isa või ema puhul mitte eestikeelne. Hilja töölt-koolist koju jõudes ei jää palju aega eesti keeles vestluseks ning see on tihti igapäeva olme arutamine. Emakeele tundides saab laps oluliselt oma sõnavara ja grammatikat laiendada.

Usun, et mul on praeguste lastega vedanud, kuna suur osa tuleb rõõmsalt tundi ja soovib õppida. Ent mul on olnud ka kogemus, kus tundi tullakse vanemate sunnil ja laps ise arvab, et kuna ta eesti keelt ju räägib, siis ei mõista ta tunni kasulikkust. Sellist tundi on keeruline läbi viia, kui sisenetakse negatiivse hoiakuga juba esimestel minutitel.

 2. Kirjelda, kuidas on Rootsis emakeeleõpe ülesehitatud?   Mis on plussid ja miinuseid?

 Rootsi emakeeleõppe ülesehitus on määratletud piiridega ja suur rõhk on lapse keelelisel arendamisel nii kõnes kui kirjas, mõista kultuurilist identiteeti ja mitmekeelsust. See nimekiri on pikk. Õnneks on antud vabad käed personaalseks õppeks. Kui tunnis on näiteks 3 täiesti erineva keele tasemega ja vanuses last, siis tunni ülesandeid jaotangi igale lapsele erinevalt. Eks see ole miinus , aga mänge ja jutu kuulamist saame kõikide lastega enamasti koos teha.

Tunni pikkus on nädalas 60 minutit ja Stockholmi kommuunis liigub õpetaja koolist kooli, et emakeele tundi läbi viia. Kuna eestikeelseid lapsi on koolides vähe, siis näiteks minu tunnis ongi 1-3 õpilast ja koole 7. Esmapilgul tundub kurnav, sest väga palju aega kulub suurlinnas transpordile. Ent kui graafik hakkab hästi tööle, siis on vaheldurikas ennast päeva jooksul palju liigutada ja samuti saavad Stockholmi linnaosad selgeks.

Miinuseks on ka materjali hankimine. Emakeeleõpe ei saa lähtuda vaid ühest raamatust ja töövihikust, vaid peab olema mitmekesisem, kuna laste tase on niivõrd erinev. Suurem osa meie tööst käibki raamatuid tuhlates ja materjali otsides, et tund oleks õpilasele kaasahaarav ja tekitaks huvi emakeeles rääkimise vastu.

3. Mõned nimetavad õpetaja tööd mänguks.  Palju sul mängida lubatakse ehk palju on sul valikuvõimalus õpetamisel?

 Lapsi haarab kaasa igasugune mäng ja seda vanusest olenemata. Mängimine on ju alus loovusele. Kui pean keerulisemat grammatikat seletama, siis parim võimalus selleks on kasutada mängu. Tihti valmivad need täiesti spontaanselt tundi läbi viies. Emakeele õpetamisel pole piiranguid mängudele, ent see peab teatud eesmärki saavutama.

4. Missugune haridus sul on ja kui palju pead sa enda teadmisi täiendama?

 Mul on Bakalaureuse kraad flöödimängu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning Stockholmis läbisin kasvataja aastase koolituse, mis hõlmas olulisemaid pedagoogilisi aineid. See viimane on mulle kindlasti kasuks tulnud nii pedagoogiks arenemisel kui ka emakeele õpetajaks kandideerimisel, kuna vähemalt Stockholmi kommuunis on haridusel suur roll.

Stockholmi keelekeskus (Stockholms Språkcentrum) pakub paar korda aastas koolitust ja olen nendest ka osa võtnud. Enesetäiendus on kindlasti oluline, kuna see avardab silmaringi ja lahendab tihti õppetöös ilmnenud probleeme. Vajalik on ka murede, rõõmude ning kogemuste jagamine teiste eesti keele õpetajatega Rootsis.

Aitäh Evelyn selle väikese kuid huvitava ülevaate eest.

Kui sul tekib küsimusi, siis saate pedagoog.ee poole pöörduda ja leiame teile kindlasti vastaja ja vastuse.

Tervitades Ülle London